Romani 4 in diverse traduzioni
Kaasaegne eesti
4:1
OECV
Mis me siis ütleme oma lihase esivanema Aabrahami kohta? Milline oli tema kogemus?
4:2
OECV
Kui Aabraham oleks tegude alusel õigeks mõistetud, siis oleks tal põhjust kiitlemiseks, aga mitte Jumala ees.
4:3
OECV
Sest mida Pühakirjas öeldakse? „Aabraham uskus Jumalat, ja see arvati talle õiguseks.“
4:4
OECV
Sellele, kes teeb tegusid, ei arvestata tasu mitte armust, vaid võlgnevuse tõttu temale.
4:5
OECV
Ent kui keegi tegusid tegemata usub temasse, kes jumalatu õigeks mõistab, siis arvestatakse õigeksmõistmise alusena tema usku.
4:6
OECV
Samuti nimetab Taavet õnnistatuks inimest, keda Jumal arvestab õigeksmõistetuks tegudest sõltumata:
4:7
OECV
„Õnnistatud on need, kelle ülekohus on andeks antud ja kelle patud on kinni kaetud.
4:8
OECV
Õnnistatud on inimene, kelle pattu Issand ei arvesta.“
4:9
OECV
Kas see õndsus kuulub siis ainult ümberlõigatuile, või ehk ka ümberlõikamatuile? Me ju ütleme: „Aabrahami usk arvati talle õiguseks.“
4:10
OECV
Mis olukorras seda siis arvati? Kas sellal, kui ta oli ümberlõigatu või kui ta oli veel ümber lõikamata? Ta ei olnud siis ümber lõigatud, vaid oli tõesti veel ümber lõikamata!
4:11
OECV
Ning ta võttis vastu ümberlõikamise märgi selle õigeksmõistmise kinnituseks, mis tal oli juba ümberlõikamatuna oma usu tõttu. Nõnda sai ta kõigi nende esiisaks, kes on ümber lõikamata, aga kes usuvad, ning seda arvestatakse nende õigeksmõistmise alusena.
4:12
OECV
Samuti sai ta nende ümberlõigatute esiisaks, kes on mitte ainult ümber lõigatud, vaid ka elavad selle usu eeskujul, mis oli meie esiisal Aabrahamil juba enne ümberlõikamist.
4:13
OECV
Sest tõotust, et temast saab maailma pärija, ei antud Aabrahamile ega ta järelsoole mitte Seaduse kaudu, vaid usu põhjal omistatud õigeksmõistmise kaudu.
4:14
OECV
Kui pärimine toimuks Seadusest kinnipidamise alusel, siis kaotaks usk sisu ja tõotus kehtivuse,
4:15
OECV
sest Seaduse tõttu tuleb viha; aga kus pole seadust, seal pole ka üleastumist.
4:16
OECV
Seepärast toimub pärimine usu alusel, et see oleks armust, ja et tõotus kehtiks kindlalt kogu Aabrahami järelsoole – mitte ainult neile, kel on Seadus, vaid ka neile, kes usuvad nõnda nagu Aabraham. On ju tema meie kõigi isa,
4:17
OECV
nagu Pühakirjas öeldakse: „Ma olen sind seadnud paljude rahvaste isaks!“ Selle tunnistajaks on Jumal, keda ta uskus, Jumal, kes teeb surnud elavaks ja kutsub esile olematuid asju otsekui olevaid.
4:18
OECV
Lootes üle loodetava, uskus Aabraham, et temast saab paljude rahvaste isa, nagu talle oli öeldud: „Nii saavad olema sinu järeltulijad!“
4:19
OECV
Tema usk ei raugenud teadmisest, et tema ligi saja-aastane keha oli samahästi kui surnud ja Saara üsast polnud iial sündinud elu.
4:20
OECV
Ta ei kahelnud Jumala tõotuses uskmatuna, vaid sai tugevaks usus, austades Jumalat
4:21
OECV
kindla veendumusega, et Jumal suudab oma tõotuse ka täita.
4:22
OECV
Sellepärast see arvati talle õiguseks.
4:23
OECV
Aga et see temale arvati õiguseks, on pandud kirja mitte üksnes tema,
4:24
OECV
vaid ka meie pärast, kellele see samuti arvestatakse õiguseks, sest me usume temasse, kes äratas surnuist üles meie Issanda Jeesuse,
4:25
OECV
kes anti surma meie eksimuste pärast ja äratati üles meie õigeksmõistmiseks.